2 nädalane Randel

2 Nädalat on möödunud pisipoja sünnist. Selle aja jooksul on poja käitunud supper hästi. Ta magab ja sööb ja magab ja sööb ja vahepeal kakab ka. Nuttu kuuleme üldiselt ainult vannitamise lõpus või ka alguses kui kõht veidi tühi on. Üldiselt on tegemist siiamaani suhteliselt vaikse poisiga. Ööunne panen poisi kümne paiku, siis on söötmine. Esimene söötmine on tavaliselt kuskil kell 3 - 4 öösel ja siis alles 7, 8 ajal hommikul ning siis magame mõnusalt kogu perega kella kümneni. Päevasel ajal on ta üleval kuskil paar kolm tundi päeva jooksul, ülejäänud aja magab. Söögiisu on hea, korraga toidan teda vahest isegi 40 minutit. Mirel oli laisem sööja. 10 minutit oli tissi otsas ja oligi kõik :D
Oleme saanud Randelilt mõned armsad naeratused, ühe neist suutsime jäädvustada ka videol. Need esimesed lalisemise laadsed häälimised on ka olnud.
2 nädalaga on poiss märgatavalt kasvanud. On kogunud rasvakihti veidi käekestele ja jalakestele. Pikka kasvu on kuid samas peenike. Silmavaade on läinud üsna selgeks ning nüüd on hakanud Randel ja veidi uudistama ja ringi vaatama.

Randeli sündimine

8.07.14 Kell 7.00 Läksime haiglasse koos Kareliga. Tite kott kaenlas ja hunnik tavaari kotis. Pandi mind siis tilgutite alla, tilgutati ette ja taha, anti selga seksikas haigla öösärk ja valmistati ette kateeter, kanüül. Kell 8.15 talutati mind operatsioonile. Operatsiooni toas valdas mind hirm samas ärevus. Kõik oli nii reaalne. Kui ma esimese lapsega selles toas viibisin siis oli kõik valusegane ja ähmane. Praegusel sünnitusel ma tajusin kõike.. lõhna, valgust, reaalselt neid operatsiooni läbiviivate inimeste kohalolu. Kuidas minuga räägiti,küsiti küsimusi eelnevate narkooside koha pealt. Pandi nööriga siiski kinni, asetati paremale käele vererõhu aparaat ja sinine lina paigutati kõhule, kuidas kõhtu määriti selle pruuni jamaga ja põrr, kuidagi nii reaalne oli kõik. Igl juhul poja sündis kell 8.34 sünnikaaluga 3040 grammi ning 51 cm pikk.  Tubli ja terve, apkar 9/10. Laps asetati peale kaalumist ja mõõtmist kohe isa rinnale, olid seal siis mõnikümmend minutit koos Kareliga ja tegid omavahel tutvust. Randel ei nutnud üldse. Mõned piiksud olid teinud. Ilm oli väga ilus ja suvine, soojakraade 28 ja lauspäike. Sünnipäeva päev oli Randelil ilus, tudune ja rahulik. Minu emotsioonid... Need esimesed hetked kui ma oma poega vaatasin olid küll pisut ähmased ja uimased kuid siiski mäletan , et tundsin ta siiski kohe ära ja omaks sai ta kohe. Poetasin mõned pisarad ka ikka ja tänasin kõiki asjaosalisi kes selles toas hetkel viibisid. Ma täpset kellaaega ei suutnudki fikseerida mis kell mina Randelit nägin esmakordselt kuid tead ausaltöelda polegi vahet, kõik sujus hästi ja poja on terve. Karel ütles praegu kõrvalt, et 9.15 nägin poja. Minu esimene päev möödus pikali olles kuid teise päeva lõunaks sain juba jalgele ning nüüd kuuendal päeval olen isegi rohida suutnud aias J

Voohh

esmakordne kohtumine õel ja vennal :)

Kodus!